Handmade cosmetics

Hiiumaa kunst seebil.

Kolmes vanuses kunstnikud maalisid maali, millest  sai toote pakendi kujundus. 

Tooted on valmistatud Hiiumaal, ja  kujundatud Hiiumaa kunstnike poolt.

  • 20 aastase kunstniku  (Ellise Harjak) maal on toodetel, mis on suunatud 20+ ealiste kasutajatele. "Kõik on veel ees, nii hea kui halb. Jääks vaid puhtus ja selgus."
  • 30 aastase kunstniku  (Mariann Lambing) maal on toodetel, mis on suunatud 30+ ealiste kasutajatele. 
  • 50 aastase kunstniku  (Ott Lambing) maal on toodetel, mis on suunatud 50+ ealiste kasutajatele.

Kuidas seebid omale nime said?

Hiiumaal elas kunagi mitut seltsi ja sorti hiidlasi. Kõigil neil oli mingist kohalikust eripärast külge jäänud hüüdnimi. Seltside omapära jälgides on käsitööseebid ka omale sisu ja nime saanud.

Kohvilähkrid - Kärdla on tuntud kohvilähkrite linnana.

Vabriku asutamisega Kärdlasse sattusid sealsed elanikud nagu eriseisundisse. Töölistel tööpäev lühenes, rahakukkur aga suurenes. Naised sagedasti ei teinud midagi väljaspool kodu. Need kaks põhjust: rohkem raha, et kohvi osta ja rohkem aega, et kohvitassi juures istuda ja seda mõnuledes juua, põhjustasidki Kärdla elanike rohke kohvitarviduse. Selline luksus ja jõudeelu tekitasid naaberkülades pahameele, ning siis selgest kadedusest nad hüüdsid Kärdla elanikke kohvilähkriteks. Vabrikurahvas oli nii saksikuks muutund, et olla häbenend oma maa-tuttavaid ja maarahvaga kõneldi küljega seistes!

Siit ka nähtub, et Hiiumaal joodi kohvi juba ammu enne, kui see mood Suurele maale jõudis. Soomest toodi kohvi algul Hiiumaale ja alles säält viidi edasi mujale. Kohvilähkri seep 

 Tõrvakõplased – Kõpu ümbruse liivamägedel kasvasid väga vaigused ja tõrvased männid. Neist sai kvaliteetset tõrva, mis on hinnatud üle kogu Hiiumaa ja väga taganõutud ka naabersaartel. Seda looduse poolt vabalt jagatud eelist kasutasid Kõplased ohtrasti ja teenisid sellega endale täiesti õigustatult tõrvakõplase nimetuse. Tõrvakõplased olid oma ameti üle uhked.

Tõrvakõplase seep

Odratolgused – Üks tuntumatest seltsidest, mille nime veel tänapäevalgi meelsasti kasutatakse, ehkki koduõlle valmistamine ja joomine, millest kõik alguse saanud, on nüüdseks peaaegu lõppenud. Eesti Rahva Muuseumi 1925. aastast pärit käsikirjast loeme:“Odra tolgus- Käina meeste sõimunimi, tähendab umbes “odra loll” või midagi sarnast. Sarnane omadus olla käinlastel sügiseti uudset õlut pruulides.“( ülestähendus Reigi khk). Pärimuse kohaselt korraldas Käina kirikuõpetaja Ignatius pastoraadi juures iga aasta sügisel uskumatult uhkeid uudsevilja pidusid, mis jäid meelde suure söömise ning õllejoomisega. Kuna selline tegevus näis ülejäänud hiidlastele veidravõitu kombena, oli odratolguseks kutsumine üsna loogiline. Teisalt teame ju hästi, et just Käina kandis olid paremate maade tõttu ka saare uhkeimad viljasaagid, mis ühtlasi mõjutasid paljude hiidlaste talvist toiduvaru Odratolguse seep

Mudajunlased – olid need elanikud, kes avastasid meres (Orjaku lahe ääres) paljajalu käies, et muda ravib nende jalgu.

Mudajunlase seep

Varatõusjad- varatõusjateks kutsuti neid, kel vanasti puudus ligiduses palgimets ja heinamaad. Et õigeks ajaks tööle jõuda, tuli neil vara tõusta. Põhiliselt Tärkma küla elanikud.

Varatõusjad

Need elanikud, kes pidid kaugel heinamaal ja metsas käima,  olid  sunnitud vara ärkama. Peamiselt Tärkma küla elanikud.


Varatõusja seep


Vesihiidlased - 1) on Emmaste meremehed või lihtsalt Emmaste otsa elanikud. 2) Mõnel juhul tähendab sama nimetus kõiki hiidlasi, kelle elu on seotud merega. Neid leidus kõikjal Hiiumaal: "hiidlane elab ikka veepeal, kui ta juhulsikult maapeal ei ela." Hiiumaal puhusid alati vesikaare tuled, mis võtsid palge märjaks ja päike paistis kui läbi saunaleili.

Vesihiidlase seep

Jänesesaaremehed - Kassari elanikud. Selle seltsi tekke kohta on kaks seletust: 1) Kassaris leidus palju jäneseid, 2) saarel on jänese kuju.

Jänesesaaremehe seep

Suvehiidlane - on mittehiidlane, kes suviti elab Hiiumaal (suvilate omanikud)., kevadel tuleb ja sügisel läheb.

Suvehiidlase seep


Pätakavallamehed –Pühalepa vallas Suuremõisa ümbruse elanikud kandsid rahanappuse tõttu metsaveol erilisi riidest jalanõusid pätte ehk pätakaid (kootud sokk, mille päälis on riidest, talvisel ajal aga villasest riidest ja tallutatud nahaga). Seega oli neile pätakavalla nimetuse omistamine täiesti õigustatud ning omal kohal. On teada, et pätid olnud talvel külmaga palju soojemad kanda kui nahast saapad, millega hiidlased muidu uhkelt ringi käisid.  

Pätakavallamehe seep


Ehthiidlased - on peris ehtsad hiidlased.

Ehthiidlase seep